Konspekt

Iga õpiväljund koos vastusega. Proovi enne vastus ise välja öelda (või kirja panna), alles siis ava.

1.1 Pariisi rahukonverents ja selle otsused

Nimeta esimese maailmasõja toimumisaeg, puhkemise põhjus, osapooled, vaherahuleping, rahuleping ning too välja tagajärjed.

Toimumisaeg

28.07.1914 – 11.11.1918

Puhkemise põhjus

Ajend: Sarajevo atentaat 28.06.1914 – serbia natsionalist Gavrilo Princip tappis Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Franz Ferdinand kavatses anda lõunaslaavlastele (sh horvaatidele) keisririigis rohkem õigusi, mis ohustas serbia natsionalistide plaani liita lõunaslaavlased Serbia ümber. Kuu aega hiljem, 28.07.1914, kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja.
Sügavamad põhjused: suurriikide vastuolud kolooniate, turgude ja mõjuvõimu pärast; relvastumisvõistlus; Euroopa jagunemine kaheks vaenulikuks blokiks; rahvuslikud pinged Balkanil.

Osapooled

Antant: Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (hiljem ka Itaalia, USA, Jaapan jt)
Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi (Osmanite riik), Bulgaaria
⚠️ Itaalia ei olnud Keskriik! Ta oli enne sõda Kolmikliidus, kuid astus 1915 sõtta Antandi poolel.

Vaherahuleping

Compiègne’i vaherahu 11.11.1918

Rahuleping

Versailles’ rahuleping 28.06.1919 (Saksamaaga). Teiste kaotajatega: Saint-Germain (Austria), Trianon (Ungari), Neuilly (Bulgaaria), Sèvres (Türgi).

Tagajärjed

Hukkus ligi 10 miljonit sõdurit, veel rohkem sai haavata; hukkus ka palju tsiviilisikuid.
Lagunesid neli impeeriumi: Vene, Saksa, Austria-Ungari, Osmanite.
Tekkisid uued rahvusriigid (sh Eesti).
Loodi Rahvasteliit.
Euroopa majandus laostus, tekkis inflatsioon; Euroopa jäi USA-le võlgu ja USA-st sai maailma juhtiv majandusjõud.
Revolutsioonid (Venemaal 1917, Saksamaal 1918); naiste roll ühiskonnas kasvas.
Teadus ja tehnika arenesid kiiresti: proteesid, konservid, raadioside, lennukid jm, mis jõudsid hiljem igapäevaellu.

Too välja Versailles’ rahulepingu tingimused Saksamaa jaoks (3 tk). Kas need olid Saksamaa suhtes õiglased/ebaõiglased? Põhjenda!

Tingimused

Saksamaa tunnistati sõjasüüdlaseks ja pidi maksma reparatsioone (1921 määrati 132 miljardit kuldmarka).
Territoriaalsed kaotused: Elsass-Lotring Prantsusmaale, alad Poolale („Poola koridor“), Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidu valitsemise alla; kaotas kõik kolooniad. Kokku kaotas Saksamaa umbes kaheksandiku oma territooriumist.
Sõjaline piiramine: armee kuni 100 000 meest, keelati üldine ajateenistus, lennuvägi, tankid ja allveelaevad; Reinimaa demilitariseeriti.
Keelati ühinemine Austriaga.

Ebaõiglane – sest

Saksamaad ei lubatud läbirääkimistele – leping dikteeriti („diktaatrahu“).
Kogu sõjasüü pandi ühele riigile, kuigi sõja põhjustasid paljude riikide vastuolud.
Hiiglaslikud reparatsioonid laostasid majanduse (hüperinflatsioon 1923).
Alandus tekitas sakslastes kättemaksuiha, mida kasutas hiljem ära Hitler.

Õiglane – sest

Sõda peeti suurelt jaolt Prantsusmaa ja Belgia pinnal, mis said suuri purustusi.
Saksamaa ise oli 1918 Brest-Litovskis Nõukogude Venemaale peale surunud veel karmima rahu.

💡 Õpetaja ootab seisukohta + põhjendust. Näide: „Leping oli minu arvates ebaõiglane, sest Saksamaa ei saanud läbirääkimistel osaleda ja suured reparatsioonid laostasid tema majanduse. See tekitas rahulolematust, mis aitas hiljem Hitleril võimule tulla.“

Mis oli Rahvasteliidu eesmärk?

Rahvasteliidu eesmärk oli säilitada rahu – lahendada riikidevahelised tülid rahumeelselt (läbirääkimiste ja vahekohtu teel) ning arendada rahvusvahelist koostööd, et uut maailmasõda ei tuleks. Samuti taotleti relvastuse vähendamist.

Loodi Pariisi rahukonverentsil, tegevust alustas 1920; peakorter Genfis.
Idee autor oli USA president Woodrow Wilson, kuid USA ise liikmeks ei astunud.
Eesti võeti liikmeks 22.09.1921.
Nõrkus: puudus oma sõjavägi, ei suutnud agressiooni peatada (nt Vilniuse kriis).

1.2 Maailma poliitiline kaart pärast rahulepingute sõlmimist

Mis impeeriumid lagunesid esimese maailmasõja tulemusena (3 tk)?

Vene impeerium
Saksa keisririik
Austria-Ungari
Osmanite (Türgi) impeerium

Testis piisab kolmest.

Nimeta ja märgi kaardile esimese maailmasõja tulemusena kujunenud uued Euroopa riigid (8 tk).

Soome, Eesti, Läti, Leedu – Vene impeeriumi aladelt
Poola – Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari aladelt
Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari – Austria-Ungari aladelt
Serbide, Horvaatide ja Sloveenide kuningriik (1929. aastast Jugoslaavia)

⚠️ Saksamaa ei olnud uus riik: keisririigist sai vabariik (Weimari vabariik), aga riik jäi samaks. Samuti ei loeta tavaliselt uute riikide hulka Nõukogude Venemaad, mis oli Vene impeeriumi järglane.

🗺️ Harjuta asukohti kaardimängus.

1.3 Rahvusvahelised suhted 1920. aastail

Kirjelda Ruhri kriisi. Kuidas see lahendati?

Millal / kes: 1923; Prantsusmaa ja Belgia vs Saksamaa.
Mis juhtus: Saksamaa jäi reparatsioonimaksetega (sh söe- ja puidutarnetega) hätta. Jaanuaris 1923 okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Saksamaa tähtsaima tööstuspiirkonna Ruhri, et võtta reparatsioonid ise.
Saksa valitsus kutsus üles passiivsele vastupanule (streigid) ja trükkis streikijatele maksmiseks raha → hüperinflatsioon.
Lahendus: Saksamaa (Stresemann) lõpetas passiivse vastupanu; 1924 võeti vastu Dawesi plaan – reparatsioonimaksed jaotati ümber ja Saksamaa sai USA-lt laenu; 1925 lahkusid okupatsiooniväed. Lahendati majandusliku kokkuleppega.

Kirjelda Vilniuse kriisi. Kuidas see lahendati?

Kes: Poola vs Leedu – mõlemad pidasid Vilniust (poola k. Wilno) oma linnaks.
Mis juhtus: oktoobris 1920 vallutas Poola kindral Żeligowski Vilniuse, väidetavalt omal algatusel. Loodi „Kesk-Leedu“, mis 1922 liideti Poolaga.
Lahendus: jõuga, Poola kasuks. Rahvasteliit ei suutnud olukorda muuta; 1923 tunnustasid suurriigid (suursaadikute konverents) Vilniust Poola osana.
Leedu ei leppinud sellega: ajutiseks pealinnaks jäi Kaunas ja diplomaatilised suhted Poolaga olid katkenud kuni 1938.
Klaipeda: 1923 hõivas Leedu sadamalinna Klaipeda (Memel), mis oli pärast sõda Antandi valitsemise all ja pidi saama vabalinnaks. 1924 tunnustasid suurriigid seda Leedu osana.
Vilniuse sai Leedu tagasi alles 1939, Nõukogude Liidu kaudu.

Kirjelda Valga kriisi. Kuidas see lahendati?

Kes: Eesti vs Läti – vaidlus segarahvastikuga Valga linna ja ümbruse üle (1919–1920).
Pinged olid nii suured, et oli oht relvakonfliktiks.
Lahendus: rahumeelselt, vahekohtu teel. Briti kolonel Stephen Tallentsi juhitud rahvusvaheline komisjon jagas linna kaheks: Valga jäi Eestile, Valka Lätile. Piir kehtis alates 1. juulist 1920.
Linna põhiosa koos kesklinnaga jäi Eestile; Läti poolest linnaosast kujunes Valka linn.

💡 Võrdle: Valga – rahumeelselt vahekohtuga; Vilnius – jõuga; Ruhr – majandusliku kokkuleppega (Dawesi plaan).

1.4 Maailmamajandus 1920. aastail

Too näiteid, kuidas esimene maailmasõda mõjutas senist majanduselu (3 tk).

Riik kehtestas kontrolli majanduse üle, et kogu tööstus töötaks sõja heaks.
Majandus viidi üle sõjatööstusele; pärast sõda oli raske tagasi rahuaja tootmisele minna.
Riigid võtsid suuri laene (eriti USA-lt) – Euroopast sai võlgnik, USA-st võlausaldaja.
Sõja rahastamiseks trükiti raha → inflatsioon.
Kaubandussidemed katkesid, Euroopa kaotas turge USA-le ja Jaapanile.
Tööstus, raudteed ja põllud said purustada (eriti Põhja-Prantsusmaal ja Belgias); hukkus miljoneid töötegijaid.
Naised asusid tööle meeste asemel.

Miks suutsid võitjariigid oma majanduselu pärast sõda kiiremini normaliseerida kui kaotajariigid? Too näiteid.

Võitjad said reparatsioone, kaotajad pidid neid maksma (Saksamaa).
Võitjatele jäid kolooniad ja nad said juurde mandaatalad (Saksa kolooniad, Türgi araabia alad) – toorained ja turud. Saksamaa kaotas kõik kolooniad.
Kaotajad kaotasid tööstuspiirkondi: Saksamaa – Elsass-Lotring, Saar, osa Ülem-Sileesiast.
Võitjad said USA laene ja neil oli poliitiline stabiilsus.
Kaotajates oli hüperinflatsioon: Saksamaal 1923 maksis 1 dollar ~4,2 triljonit marka, säästud kadusid.
Austria-Ungari suur siseturg lagunes; väikesed Austria ja Ungari jäid ilma toorainest ja turgudest.

Näiteid: Suurbritannia ja Prantsusmaa taastusid 1920. aastate keskpaigaks; USA elas läbi „kuldsed kahekümnendad“; Saksamaa majandus paranes alles pärast Dawesi plaani (1924).

Mõisted

Versailles’ süsteem: Esimese maailmasõja järgne poliitiline süsteem, mis kujunes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud kokkulepete ja rahulepingute tulemusena.
Rahvasteliit: Esimese maailmasõja järel rajatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.
reparatsioon: Sõjakahjude osaline või täielik hüvitamine kaotajariigi või -riikide poolt sõja võitnud riigile või riikidele.
patsifism: Maailmavaade, mis eitab igasugust sõda.
pakt: Rahvusvaheline kokkulepe.
manifest: Programmiline avalik teadaanne.
inflatsioon: Raha väärtuse langus, hindade tõus.
börs: Väärtpaberite hulgiturg.