Konspekt · Bioloogia

🦴 Luustik

Luustik → joonisele

kolju: Pea luustik – kaitseb peaaju. Koosneb paljudest omavahel liitunud luudest.
rangluu: Õla eesosas kaela all; ühendab rinnaku ja abaluu.
abaluu: Lame kolmnurkne luu selja ülaosas; sellega liigestub õlavarreluu.
rinnak: Lame luu rindkere keskel eespool; sellele kinnituvad roided.
roided: Kaarjad luud, mis moodustavad rinnakorvi ja kaitsevad südant ning kopse.
selgroog: Luustiku keskne osa ehk lülisammas; koosneb lülidest ja kaitseb seljaaju.
puusaluud: Vaagna suured külgmised luud; nendega liigestuvad reieluud.
ristluu: Kokkukasvanud selgroolülid vaagna keskel.
õndraluu: Selgroo kõige alumine osa (sabaluu jäänuk).
õlavarreluu: Pikk toruluu õlast küünarnukini.
küünarluu: Küünarvarre luu väikese sõrme poolses küljes.
kodarluu: Küünarvarre luu pöidla poolses küljes.
randmeluud: Kaheksa väikest luud küünarvarre ja kämbla vahel.
kämblaluud: Viis pikka luud peopesas.
sõrmeluud: Sõrmede lülid – igas sõrmes kolm, pöidlas kaks.
reieluu: Inimese kõige pikem ja tugevam luu – puusast põlveni.
põlvekeder: Väike lame luu põlveliigese ees.
sääreluu: Sääre jämedam luu, sääre siseküljel.
pindluu: Sääre peenem luu, sääre välisküljel.
kannaluud: Labajala tagaosa luud hüppeliigese all – kand.
pöialuud: Viis pikka luud labajala keskosas.
varbaluud: Varvaste lülid.

Kolju → joonisele

otsmikuluu: Laup – kolju eesmine luu silmade kohal.
kiiruluu: Suur paariline luu pealael ja kolju külgedel.
kuklaluu: Kolju tagumine alumine luu kuklas.
oimuluu: Kolju külje luu meelekohal ja kõrva ümber.
sarnaluu: Põsesarna luu silmakoopa all.
ülalõualuu: Ülemine lõualuu ülemiste hammastega – liikumatu.
alalõualuu: Alumine lõualuu – kolju ainus liikuv luu.
ninaluu: Väike luu ninaseljas.
luude ühendused: Kolju luud on omavahel liikumatult ühendatud – sakilised õmblused.

Mõisted

luustik ehk skelett: Omavahel seondunud luudest sisetugi kõigil selgroogsetel.
luuümbris: Luud ümbritsev sidekoeline kate.
plinkaine: Tihe tugev välimine luukude luuümbrise all.
käsnaine: Hõre luukude plinkainest seespool.
punane luuüdi: Luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustuvad vererakud.
kollane luuüdi: Toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu.
liiges: Luude liikuv ühendus.
toruluu: Pikk seest õõnes luu, näiteks reieluu või õlavarreluu.

Tea ka

Reieluu on inimese kõige pikem luu.
Alalõualuu on kolju ainus liikuv luu.
Toruluu õõnsuses on kollane luuüdi; punane on käsnaines.
Jämedam on sääreluu; pindluu on peenem.
Kodarluu asub küünarvarre pöidla poolses küljes.
Põlvekeder on põlve ees.
Plinkaine on tihe välimine kiht; hõre on käsnaine.
Roided kaitsevad südant ja kopse.
Õndraluu on selgroo kõige alumine osa.
Selja ülaosas on abaluu; rangluu on õla eesosas.
Vererakud moodustuvad punases luuüdis.
Laup on otsmikuluu; kuklaluu on kolju taga.

💪 Lihased

Lihased → joonisele

näolihased: Näol; nendega teeme näoilmeid.
kaelalihased: Kaelal; pööravad pead.
deltalihas: Õla kohal nagu müts; liigutab õlavart.
suur rinnalihas: Rinnal; viib õlavart ette.
õlavarre kakspealihas: Õlavarre eesküljel (biitseps); painutab küünarvart.
välimine kõhu põikilihas: Kõhu külgedel; pöörab keha.
kõhu sirglihas: Kõhu eesküljel ("kõhuplaadid"); kallutab keha ette.
rätsepalihas: Pikk kitsas lihas, mis läheb viltu üle reie eeskülje.
reie nelipealihas: Reie eesküljel; sirutab põlve.
eesmine sääreluulihas: Sääre eesküljel; tõstab päkka.
õlavarre kolmpealihas: Õlavarre tagaküljel (triitseps); sirutab küünarvart.
trapetslihas: Kaela ja selja ülaosas, kujult nagu trapets.
seljalailihas: Selja alaosas külgedel; viib õlavart taha.
suur tuharalihas: Tuharal; viib reit taha.
reie kakspealihas: Reie tagaküljel; painutab säärt.
kaksiksääremarjalihas: Sääre tagaküljel (sääremari); tõstab kanda.

Mõisted

kõõlus: Sidekoeline väät, millega lihas kinnitub luule.
skeletilihas: Luudele kinnituv vöötlihas, mis allub tahtele ja liigutab keha.
painutaja ja sirutaja: Vastastikku töötavad lihased: kui üks tõmbub kokku, teine lõtvub.

Tea ka

Lihas kinnitub luule kõõlusega.
Kakspealihas painutab küünarvart; sirutab kolmpealihas.
Kaksiksääremarjalihas asub sääre tagaküljel.
Trapetslihas on kaelal ja selja ülaosas.
Suur tuharalihas on üks keha suurimaid lihaseid.
Lihased saavad luid ainult tõmmata, mitte lükata.
Reie nelipealihas sirutab põlve.
Seljalailihas viib õlavart taha; ette viib suur rinnalihas.
Välimine kõhu põikilihas pöörab keha.
See tõstab päkka; kanda tõstab kaksiksääremarjalihas.
Deltalihas katab õla.
See on sääre eesküljel; taga on sääremari.

🖐️ Nahk

Naha ehitus → joonisele

sarvkiht: Marrasknaha pindmine osa surnud rakkudest, mis pidevalt maha kooruvad.
marrasknahk: Naha pealmine osa.
pärisnahk: Naha alumine osa – siin on veresooned, närvid, näärmed ja karvajuured.
nahaaluskude: Rasvkoe kiht pärisnaha all.
lihas: Väike lihas karva küljes; külmaga tõmbub kokku ja ajab karva püsti (kananahk).
karvajuur: Karva alumine osa naha sees; sellest karv kasvab.
rasunääre: Nääre karva juure kõrval; teeb rasu, mis hoiab naha ja karvad pehmena.
higinääre: Kerajas nääre, mis eritab higi ja jahutab keha.
verekapillaarid: Peenikesed veresooned, mis toidavad nahka ja aitavad hoida kehatemperatuuri.
närvilõpmed: Tundlikud närvide otsad nahas; tajuvad puudutust, valu, sooja ja külma.

Mõisted

melaniin: Marrasknahas tekkiv tume pigment, mis kaitseb UV-kiirguse eest.
retseptorid ehk närvilõpmed: Pärisnahas olevad tundlikud rakud, mis tajuvad puudet, valu, sooja ja külma.

Naha kihid → sorteeri

Marrasknahk

pindmine osa on sarvkiht
kaitseb liigse veekao eest
kaitseb välistingimuste eest
toimub uute naharakkude pidev moodustumine
naha vigastused paranevad
toodetakse melaniini

Pärisnahk

asub palju vere- ja lümfisooni
asuvad närvilõpmed ehk retseptorid
asuvad higinäärmed
asuvad rasunäärmed
asuvad karvade juured

Nahaaluskude

ühendab nahka lihaste või luudega
kaitseb nahaaluseid elundeid
kaitseb külma eest
kaitseb põrutuste eest
annab kehale vormikuse
rasvade tagavara koht

Tea ka

Nahk on inimese kõige suurem elund.
Inimene kaotab tunnis umbes 600 000 vana naharakku.
Aastas kooruvad inimeselt maha umbes 700 g naharakke.
Melaniini toodetakse marrasknahas.
Higinäärmed aitavad kuumaga keha jahutada.
Peopesad ja jalatallad on karvadeta.
Küüned ja karvad on naha moodustised.
Need laienevad – nägu läheb punaseks ja keha annab soojust ära.
Nahas on kompe-, valu- ja temperatuuriretseptorid.
Sarvkiht on marrasknaha pindmine osa.
Nahaaluskude kaitseb külma ja põrutuste eest.

🫀 Elundkonnad

Mõisted

elund: Mitmest koest koosnev kehaosa, millel on kindel ülesanne.
elundkond: Elundid, mis täidavad koos ühist ülesannet.
organism: Tervik, mille moodustavad kõik elundkonnad koos.

Elundkonnad → sorteeri

Tugi- ja liikumiselundkond

moodustavad luud koos lihastega
toestab ja kaitseb keha
võimaldab liikuda
luud, lihased, liigesed ja kõõlused

Seedeelundkond

toidu lõhustamine väiksemateks osadeks
toitainete imendumine
seedumatute jääkide eemaldamine
suu, söögitoru, magu, sooled ja maks

Vereringeelundkond

vajalike ainete transport kehas
transpordib jääkaineid kehast erituselunditesse
ühendab kõiki teisi elundkondi omavahel
osaleb ka immuunsüsteemi loomisel
süda, veresooned ja veri

Hingamiselundkond

kindlustab organismis gaasivahetuse
varustab verd hapnikuga
aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest
ninaõõs, kõri, hingetoru ja kopsud

Erituselundkond

eemaldab kehast jääkaineid
sinna kuulub ka nahk, sest see eritab higi
neerud, kusejuhad ja kusepõis

Suguelundkond

toodab sugurakke
kindlustab järglaste arengu
toodab suguhormoone

Sisenõrenäärmed

toodavad hormoone
reguleerivad organismi talitlust aeglaselt
kilpnääre, ajuripats ja neerupealised

Närvisüsteem

juhib kõiki organismi talitlusi kiiresti
võimaldab reageerida kiiresti
võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega
peaaju, seljaaju ja närvid

Katteelundkond

katab ja kaitseb keha väliskeskkonna eest
nahk koos karvade ja küüntega
võtab vastu puute- ja temperatuuriärritusi

Mis elundkond see on? → harjuta

**Tugi- ja liikumiselundkond** – Luudest ja lihastest koosnev elundkond, mis toestab ja kaitseb keha ning võimaldab liikuda.

**Seedeelundkond** – Elundkond, milles toimub toitainete lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, mida organism saab omastada.

**Vereringeelundkond** – Elundkond, mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse.

**Hingamiselundkond** – Elundkond, mis varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappegaasist.

**Erituselundkond** – Elundkond, mis eritab ainevahetuse käigus tekkinud jääkaineid.

**Suguelundkond** – Sugu- ehk sigimiselundkond toodab sugurakke ning kindlustab uue organismi arengu.

**Sisenõrenäärmed** – Hormoone tootvad juhadeta näärmed.

**Närvisüsteem** – Elundkond, mis juhib elundite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga.

**Katteelundkond** – Nahk koos karvade ja küüntega – katab ja kaitseb keha.

Tea ka

Vereringeelundkond ühendab kõiki teisi elundkondi.
Vastupidi: närvisüsteem kiiresti, hormoonid aeglaselt.
Kopsud on hingamiselundkonnas.
Neerud kuuluvad erituselundkonda.
Sisenõrenäärmed toodavad hormoone.
Nahk kuulub nii katte- kui ka erituselundkonda.
Hapnikuga varustab hingamiselundkond.

🔬 Rakud ja koed

Rakk → joonisele

tsütoplasma: Poolvedel rakusisu, milles paiknevad raku osad.
rakutuum: Raku juhtimiskeskus, kus asub pärilik info.
mitokondrid: Raku jõujaamad – neis vabaneb toitainetest energia.
rakumembraan: Rakku ümbritsev õhuke kest, mis reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja.

Mõisted

rakk: Elusorganismi väikseim ehituslik ja talitluslik üksus.
kude: Sarnase ehituse ja ülesandega rakkude kogum.
rakumembraan: Rakku ümbritsev õhuke kest, mis reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja.
tsütoplasma: Poolvedel rakusisu, milles paiknevad raku osad.
rakutuum: Raku juhtimiskeskus, kus asub pärilik info.
mitokonder: Raku "jõujaam" – siin vabaneb toitainetest energia.