❤️ Süda ja veresooned

Südame ehitus ja veresoonte tüübid – joonised ja mõisted on Opiqust. See teema on omaette: avalehe proovitöösse see ei tule.

0 / 70 selge

📒 Konspekt

veen: Veresoon, mis juhib verd organitest südamesse; seinas on klapid, mis ei lase verel tagasi voolata.
kapillaar: Kõige peenem veresoon; läbi selle seina liiguvad hapnik ja toitained kudedesse ning CO₂ ja jääkained verre.
arter: Veresoon, mis viib verd südamest organitesse; paksu ja elastse seinaga.

parem koda: Siia koguneb kehast tulev hapnikuvaene veri.
parem vatsake: Pumpab hapnikuvaese vere kopsuarterisse.
vasak koda: Siia koguneb kopsudest tulev hapnikurikas veri.
vasak vatsake: Pumpab hapnikurikka vere aorti; kõige paksema seinaga südame osa.
südame vahesein: Eraldab hapnikurikka ja hapnikuvaese vere.
hõlmased klapid: Klapid kodade ja vatsakeste vahel; lasevad verd ainult kojast vatsakesse.
poolkuuklapid: Klapid vatsakeste ja neist väljuvate arterite vahel; ei lase verel vatsakesse tagasi voolata.
aort: Kõige suurem südamest väljuv veresoon, kõige suurem arter; algab vasakust vatsakesest.
arterid: Aordist hargnevad arterid viivad hapnikurikka vere pea ja käte poole.
kopsuarter: Viib hapnikuvaese vere paremast vatsakesest kopsudesse.
kopsuveenid: Toovad hapnikurikka vere kopsudest vasakusse kotta.
veen: Õõnesveenid toovad hapnikuvaese vere kehast paremasse kotta.

koda: Südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri.
vatsake: Südame osa, mis pumpab verd südamest välja – kas kehasse või kopsu.
südameklapid: Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas.
südame arterid: Südame pinnal kulgevad arterid, mis varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega.
veresooned: Torujad elundid, mida mööda veri ringleb.
aort: Kõige suurem südamest väljuv veresoon, kõige suurem arter.
arterid: Veresooned, mis viivad verd südamest organitesse.
veenid: Veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse.
kapillaarid: Kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega.
arteriaalne veri: Hapnikurikas veri vereringes.
venoosne veri: Hapnikuvaene veri vereringes.
väike vereringe ehk kopsuvereringe: Vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse.
suur vereringe ehk kehavereringe: Vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse.
pulss: Arterite laienemine vastavalt südame töö rütmile.
vererõhk: Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele.

Arterid

Veenid

Kapillaarid

Parem pool

Vasak pool

Inimese süda on neljaosaline: kaks koda ja kaks vatsakest.
Arterid viivad verd südamest organitesse; südamesse juhivad verd veenid.
Vasaku vatsakese sein on paksem kui parema vatsakese sein.
Kopsuarter viib hapnikuvaese vere kopsudesse; hapnikurikas veri tuleb kopsuveenidest.
Veenides on klapid, mis ei lase verel tagasi voolata.
Kapillaarid on kõige peenemad veresooned.
Aort on kõige suurem arter.
Paremas pooles on hapnikuvaene veri, vasakus hapnikurikas.
Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega.
Seal on poolkuuklapid; hõlmased klapid on kodade ja vatsakeste vahel.
Südame vahesein eraldab hapnikurikka ja hapnikuvaese vere.
Südameklapid lasevad verd voolata vaid ühes suunas.
See on suur vereringe; väike vereringe käib südamest kopsudesse ja tagasi.
Pulss on arterite laienemine südame töö rütmis.
Venoosne veri on hapnikuvaene; hapnikurikas on arteriaalne veri.